Kuidas saad sina hajutada oma pensionivara riske (ja kuidas ei saa)?

Jaga sõbraga:

Kuigi pankade müügiesindajad võivad vihjata vastupidisele, ei aita teise ja kolmanda samba vara jagamine mitme sarnase strateegiaga pensionifondi vahel hajutada sinu pensionikonto riske. Mis aitab?

(NB! Selle blogiposti esimene versioon ilmus juba 2017. aasta lõpus ning on olnud abiks paljudele pankade müügimeestega kimpus olevatele kogujatele. Täiendasime artiklit viimase tagasiside ja soovitustega).

Tuleval on kindel põhimõte: me ei püüa kunagi kedagi kaubanduskeskuses käisest sikutades või telefoni teel nurudes oma fondi meelitada. Teeme hoopis oma blogis keerulisena näivad finantstõed nii lihtsaks kui oskame, et igaüks saaks teadliku valikuga luua parimad eeldused oma pensionivara kasvuks.

Selleks suhtleme võimalikult palju isiklikult tänaste liikmete ja kogujatega, et aru saada, mis tekitab Eesti inimestes küsimusi ja mis on kasutajate jaoks suurimad takistused oma tuleviku jaoks targalt raha kogumisel.

Viimastel kuudel on Tuleva tiim rääkinud nende inimestega, kes koguvad usinasti meie madala kuluga kolmanda samba fondis, aga pole veel teise samba vara vanast pangafondist üle toonud. Sellelt varalt maksavad nad ka tulevikus kõrget valitsemistasu.

Mida näitab tagasiside?

1. Osa inimesi ei teadnudki, et Tuleval on ka teise samba pensionifondid. Oleme paljude inimeste teadvusse jõudnud kui kiirelt Eesti suurimaks tõusnud kolmanda samba fondi valitseja. Ometi algas Tuleva teise samba fondidest ja nendes koguneb ka suurim osa meie hallatavast varast. Just teise samba fondide suur maht lubab meil tasusid järjest alandada.

2. Osa inimesi arvas, et teise samba fondivahetus maksab raha või võtab palju aega. See pole tõsi. Rahandusministeerium võttis Tuleva ettepanekut kuulda ja keelas 2017. aasta algusest fondivalitsejatel võtta lisaks muudele tasudele veel kõrget väljumistasu fondist lahkumise eest. Seepärast on osakute üleviimine ühest fondist teise kõigile Eesti inimestele tasuta ja võtab juhendit kasutades mõne minuti.

3. Kolmas osa inimestest on jätnud osa või kogu oma teise samba vara vanasse fondi, sest püüab nii riske hajutada. Enamik neist on tunnistanud, et hajutamise idee on nad saanud pankade müügiinimestelt. Selle kohta arvan ma järgmist:

Enne Tuleva tulekut ei soovitanud pankade tellerid ja müügiesindajad kaubanduskeskustes kunagi erinevate pensionifondide vahel “riske hajutada”. Tundub, et Tuleva sünniga on see muutunud tavaliseks praktikaks, mille abil püütakse inimesi siiski meelitada kasvõi osa varast kõrge tasuga fondi edasi tiksuma jätta.

Riskide hajutamine on investeerimises väga tähtis. Sama tähtis on aru saada, milliseid riske ja miks on vaja maandada ning kuidas seda teha saab.

Äririsk: kas fondivalitseja võib minna pankrotti?

Eesti seadused kaitsevad meid kõiki väga hästi pensionifondi valitseja äririskide eest: viimase kümne aasta jooksul on mitu fondivalitsejat tegevuse lõpetanud ja paljud fondi kliendid pole seda tõenäoliselt märganudki (nt ERGO, Danske). Kui näiteks Tuleva peaks mingil põhjusel kunagi uksed kinni panema, annab Finantsinspektsioon koostöös meie depoopangaga (Swedbank) investorite varad lihtsalt järgmisele fondivalitsejale hoolitsemiseks üle ja mitte midagi hullu ei juhtu. Sinu vara on alati fondivalitseja rahast eraldi hoitud: pensionikogujate igakuised sissemaksed lähevad muide otse maksuametist depoopanka ja sealt edasi maailma väärtpaberiturgudele. Kui aga mõne fondivalitseja juhtkond peaks hakkama saama millegi kuritahtlikuga, hüvitab investoritele kahju riiklik tagatisfond.

Seega, kõigis Eesti pensionifondides on sinu vara fondivalitseja äririskide vastu hästi kaitstud – lisaks vara erinevate fondide vahel jagada pole tarvis.

Muideks, see kehtib ka kõige hullema olukorra kohta. Enamus Eesti pensionifondide varast on investeeritud Eestist väljaspoole ja kui sõda peaks fondivalitsejate tegevuse Eestis võimatuks tegema, ei tähenda see veel fondi vara kaotust. Kindlasti võib äritegevuse häirimine Eestis mõneks ajaks takistada pensionifondide osakute lunastamist. Kõigi pensionifondide osakute lunastamist korraldab Eestis riik läbi Pensionikeskuse ning siingi ei anna vara jagamine mitme pensionifondi vahel mingit efekti.

Tururisk: mis kaitseks aktsiahindade kõikumiste eest?

Eesti seadused on sellised, et ükski pensionifond ei saa investeerida liiga suurt osa varast ainult ühte tüüpi väärtpaberitesse või ühe-kahe ettevõtte aktsiatesse. Kõigis Eesti pensionifondides on riskid maailmaturu erinevate instrumentide vahel väga hästi hajutatud. Samal ajal on meie raha pensionifondis avatud tururiskidele – oma vara jagamine erinevate fondivalitsejate progressiivsete või agressiivsete fondide vahel seda riski maandada ei aita.

Kes soovib tururiski vähendada, saab seda teha ühel viisil: pannes osa oma pensionikontole kogunenud varast konservatiivse strateegiaga fondi, mis investeerib ainult võlakirjadesse. Mina isiklikult ei kavatse seda kindlasti teha enne 55ndat eluaastat. Seni kuni mul on veel pensionini aega, ei muretse ma turgude kõikumiste pärast, sest püüdes hoida oma vara väärtust väga stabiilsena, kaotaksin pikas plaanis tõenäoliselt tootluses.

Kui sa siiski tunned, et turgude lühiajalised kõikumised põhjustavad sulle väga suurt ärevust, võib konservatiivse strateegiaga fond olla sinu jaoks. Sellise fondi puhul on madalad kulud eriti olulised – konservatiivsed fondid suudavad tänaste intressimäärade juures paraku vaevu oma valitsemistasu ära katta (või jäävad sellele isegi alla). Kaalu Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifondi või ka Swedbank K1 fondi, millel on samuti mõistlikult madal valitsemistasu.

Enamikule pensionikogujatest, kellel kogutud vara kasutamiseni jäänud veel vähemalt kümme aastat, sobib siiski kõige paremini madalate kuludega agressiivse strateegiaga indeksifond, kus sinu kasuks töötab kõige efektiivsemalt lihtne ja elegantne riskide maandamise tööriist: dollar cost averaging ehk ostude ajas hajutamine.

Sellised teise samba fondid on Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond, LHV Pensionifond Indeks, SEB Pensionifond Indeks 100 ja Swedbank Pensionifond Indeks.

Kokkuvõtteks: kuidas siis riske hajutada?

Kui sul on pensionini aega veel vähemalt kümme aastat, on mõistlik valida mainitud neljast aktsiafondist sobiv ning suunata seni kogunenud pensionivara ja ka tulevased maksed sinna. Edasi varu kannatust ja lase ostude ajas hajutamise strateegial teha oma töö.

Kui pensioniiga hakkab lähenema, mõtle läbi, kuidas sa ühel päeval oma pensionikontole kogunevat raha kasutama soovid hakata ja tee seejärel vajadusel muutus oma fondide valikusse viies vara järk-järgult üle ühte kahest mainitud võlakirjafondist. Kui sinu pensionivara kasutamise aeg langeb kokku turgude madalseisuga, on sinu risk siis väiksem.

Pensionifondi vahetamine on tasuta ja võtab paar minutit. Tee seda kohe – mida varem lõpetad oma vara pealt kõrgete tasude maksmise, seda suurem osa vara teenitud kasumist koguneb sulle.

 

Juhend

3 olulist artiklit

Vaata kõiki artikleid

Kui palju sina kõrgete tasude tõttu kaotad?

Vaata arvutust

Juhend aitab sul 5 minutiga fondi vahetada ilma pikemalt ekslemata. Fondivahetus on kõigile tasuta.

Soovin küsida