Miks Tuleva turgude kõikumistega ei spekuleeri?

Jaga sõbraga:

On kahte sorti investoreid. Esimesed ostavad aktsiaid pikaks ajaks, et saada omanikuna osa ettevõtete kasvavatest kasumitest. Teised ostavad ja müüvad tihti, lootes kavalusega turgude ajutistest kõrvalekalletest kasu lõigata.

Tuleva on valinud esimese tee – meie ühine pensionifond on passiivne, pikaajalise vaatega järjekindel investor.

Pankade vanad fondid on teist tüüpi – nemad püüavad aktiivselt kaubeldes mööduvaid hetki ja üritavad avastada alahinnatud aktsiaid. See on väga raske – seni pole Eesti fondijuhtidel turgu üle kavaldada õnnestunud. LHV ja Nordea fondide tulemused on natuke paremad kui Swedbankil ja SEB-l, aga Eesti inimeste vara kasv on neis kõigis II samba käivitamisest saadik maailma keskmisele alla jäänud.

Sellepärast otsustasidki Tuleva liikmed luua omale teistsuguse lähenemisega pikaajaliseks kasvuks paremad eeldused. Vaatame lähemalt, mille poolest meie ühine pensionifond erineb.

Too II sammas Tulevasse

Mida Tuleva pensionifond teeb?

Enamus Tuleva liikmeid kogub oma teist sammast Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondis ja lisaks veel kolmandat sammast Tuleva III Samba Pensionifondis. Niimoodi kogudes võtame lihtsalt iga kuu tükikese oma palkadest ja suurendame selle eest meie osalust maailma suuremates ettevõtetes (1). Siis jääme ootama – las majanduskasv teeb oma töö. Ettevõtted teenivad arenedes rohkem kasumit ja maksavad rohkem dividende. Ongi kõik.

Tuleva aktsiaportfell veebruar 2021 seisuga

Kuhu Tuleva investeerib?

Kasvatame järk-järgult oma osalust kõigis maailma suurimates börsiettevõtetes. Tänaseks (19.02.2021 seisuga) on meil, Tuleva pensionifondides kogujatel, kokku juba:

  • 62734 Apple`i aktsiat väärtusega 8.15 miljonit eurot;
  • 26096 Microsofti aktsiat väärtusega 6.29 miljonit eurot;
  • 1561 Amazoni aktsiat väärtusega 5.07 miljonit eurot;
  • 2185 Alphabeti aktsiat väärtusega 4.59 miljonit eurot;
  • 8862 Facebooki aktsiat väärtusega 2.32 miljonit eurot;
  • 2732 Tesla aktsiat väärtusega 2.13 miljonit eurot;
  • 90502 Taiwan Semiconductori aktsiat väärtusega 2.11 miljonit eurot;
  • 21612 Tencenti aktsiat väärtusega 2.07 miljonit eurot;
  • 6965 Alibaba aktsiat väärtusega 1.84 miljonit eurot;
  • 11163 JPMorgani aktsiat väärtusega 1.65 miljonit eurot;
  • 9857 Johnson&Johnsoni aktsiat väärtusega 1.61 miljonit eurot;
  • 18131 Samsungi aktsiat väärtusega 1.35 miljonit eurot;
  • 2229 NVidia aktsiat väärtusega 1.33 miljonit eurot;
  • 4239 Paypali aktsiat väärtusega 1.22 miljonit eurot;
  • 6623 Walt Disney aktsiat väärtusega 1.22 miljonit eurot;
  • 5941 Visa aktsiat väärtusega 1.22 miljonit eurot;
  • 4934 Berkshire Hathaway aktsiat väärtusega 1.19 miljonit eurot;

jne. Meil on väiksemad osalused veel 2945-s maailma ettevõttes – nende väärtus on kokku 184 miljonit eurot. See kõik kokku moodustab 85%i meie fondide varast.

Kuna varem seadus aktsiatesse rohkem investeerida ei lubanud, suunasime veel kuni 2019. aasta lõpuni umbes veerandi rahast hästi konservatiivselt maailma valitsustele. Ostsime USA, Jaapani, Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa ja veel 16 riigi võlakirju. Alates 2020. aasta algusest me võlakirju enam juurde ei osta ja vahetame järk-järgult kolme aasta jooksul võlakirjad aktsiate vastu.

Järgmisel kuul ostame natuke ettevõtete aktsiaid juurde. Ülejärgmisel kuul jälle. Ja nii kogu aeg.

Miks me vähehaaval kõiki maailma suurimaid ettevõtteid ostame?

Sest me tahame saada osa maailmamajandust vedavate ettevõtete kasumist täna ja tulevikus.
Ainult nii on kindel, et meie vara kasvab koos maailma majandusega ega sõltu mõne üksiku piirkonna või majandussektori käekäigust. Mida laiemalt hajutatud portfell, seda väiksem risk.

Nagu ütleb passiivse investeerimisega miljonitele inimestele jõukust toonud Vanguardi indeksifondide asutaja Jack Bogle: “Ära otsi nõela heinakuhjast. Osta lihtsalt kogu kuhi.”

See ei tähenda, et meie vara turuväärtus kappaks alati otsejoones üles. Aktsiaturud on tsüklilised – tõusule järgneb langus ja langusele tõus. Lihtsalt meie jaoks pole erilist tähtsust turgude ajutistel eufooriahoogudel, nädalaid või kuid vältavatel tormidel ega isegi mitme aasta pikkustel depressioonidel. Meie eesmärk on ju, et järjekindlalt kõrvale pannes koguksime võimalikult palju vara selleks päevaks, mil pensioniikka jõuame. Vahepealsed võnked meid ei huvita.

Aga mis saab, kui majandust tabab krahh?

Kui maailma majanduses on madalseis ja aktsiate hinnad langevad, väheneb ettevõtete turuväärtus ja koos sellega ettevõtete omanike vara väärtus – ka meie oma. See pole meeldiv, aga tarvis on vaid meelekindlust, et kursil püsida.

Sest kui majandus kasvab ja hinnad jälle tõusevad, kallineb meie vara koos nendega.

Väärtpaberiturgude senises ajaloos on aktsiad alati toonud hea tootluse nendele investoritele, kes pole halbadel aegadel paanikasse sattunud ja kellel on jätkunud kannatust head ajad ära oodata. Pensionisambaga on lihtne nii käituda: pole mingit vajadust oma investeeringuid enne pensioniikka jõudmist maha müüa.

Millist tootlust siis Tulevas kogudes oodata on?

Niisiis, Tulevas lähtume eeldusest, et me ei tea, mida toob maailmamajanduse tulevik. Tuleva fondijuht Tõnu Pekk ei saa kellelegi lubada, et meie vara kasvab kindlasti 5 või 10% aastas või rohkem kui üheski teises pensionifondis. Tõsi, seni pole pankade fondijuhtidel kauplemisel erilist õnne olnud, aga võibolla tulevikus on?

Siiski, erinevalt pankade vanade fondidest saame Tulevas olla kindlad, et meie vara kasv ei jää kunagi maailmaturgude keskmisest kaugele maha. Selleks investeerime maailma ettevõtete kasvu, mitte spekulatiivsesse lootusesse, et just meie fondijuht suudab ikka ja jälle ette ennustada midagi, mis teisi maailma investoreid üllatusena tabab.

Tulevas kogub täna juba üle 50 000 ärksama Eesti inimese. Kui sulle meie investeerimisfilosoofia meeldib, tule ka.

Too II sammas Tulevasse

 

Indrek Neivelt:
miks on minu II sammas Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondis?

“Esiteks: Tuleva on pensionikogujate endi oma. Teiseks: mina arvan, et üle kümne aasta pikkuse ajahorisondiga investeerides on parim valik indeksifond, kus on ülekaalus aktsiad. Ma ei oska arvata, kuidas areneb konkreetne ettevõte või mingi majandusharu. Aga ma olen kindel, et vähemalt Aasia ja Aafrika majandused kasvavad ning keskpangad trükivad raha juurde. Kui te samuti seda usute, siis on Tuleva parim variant pensioni kogumiseks.”

Tuleva pensionifondi tootlus,
II sammas


(1) Meie aktsiafondides kogub enamik Tuleva liikmeid – see sobib inimestele, kellel on pensiovara kasutamiseni vähemalt 10 aastat. Neile, kellel on pensionini jäänud loetud aastad, võib paremini sobida Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifond, mis ostab samal, rahulikul põhimõttel ainult võlakirju. Täpsemalt on meie fondide investeerimise protsess lahti kirjutatud fondidokumentides. Need leiad siit: Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifond, Tuleva III Samba Pensionifond ja Tuleva Maailma Võlakirjade Pensionifond.

(2) 1. jaanuarist 2020 hakkame tõstma aktsiate osakaalu Tuleva Maailma Aktsiate Pensionifondis vähehaaval 100%ni. Loe lähemalt, miks ja kuidas

3 olulist artiklit

Vaata kõiki artikleid

Kui palju sina kõrgete tasude tõttu kaotad?

Vaata arvutust

Juhend aitab sul 5 minutiga fondi vahetada ilma pikemalt ekslemata. Fondivahetus on kõigile tasuta.

Soovin uudiskirja
Jagame aegajalt parimaid artikleid, ekspertide nõuandeid ja kasulikke meeldetuletusi.
Palun sisesta e-posti aadress.
Tuleva ei jaga sinu kontaktandmeid kunagi kellegagi. Soovi korral saad uudiskirjast alati loobuda.